100 miljonit potentsiaalset patsientide ole hästi informeeritud "piiriülese tervishoiu võimaluste

By Euroopa Liit Personaalne meditsiin Tegevdirektor Denis Horgan

Suur uuring nimel tehtud Euroopa Komisjon on näidanud, et tTa kogemusi piiriülese tervishoiu ELi vähe muutunud alates 2007.

Seda hoolimata direktiivi rakendamine patsientide õigusi piiriülese tervishoiu rohkem kui aasta enne küsitlust.

Veel 2011. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu vastu komisjoni esitatud direktiivi patsientide õiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Direktiiv jõustus 2013. aasta lõpus kõigis liikmesriikides. Selle eesmärk oli pakkuda patsientidele selgeid reegleid ja usaldusväärset teavet teises EL-i riigis saadud tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja hüvitamise kohta, „et vastata välismaal reisides patsientide ootustele kõrgeima kvaliteediga tervishoiuteenuste osas ja tagada, et ELi riigid teeksid tihedamat koostööd. patsientide huvi ”.

Aruande jaoks küsitleti 28,000. aasta oktoobri lõpus kõigis 28 liikmesriigis komisjoni tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (SANCO) nimel peaaegu 2014 1 inimest erinevatest sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest. Selles leiti, et üks kahekümnest patsiendist väitis, et on viimase aasta jooksul olnud ravil mõnes teises ELi riigis, mis võrdub 2007. aastaga võrreldes vaid XNUMX% -lise kasvuga.

Umbes pooled oleksid valmis reisima mõnda teise ELi riiki ravile, kusjuures kõige sagedasemad põhjused, miks patsiendid seda teevad, on see, et nad saavad oma liikmesriigis kättesaamatut ravi ja / või saavad kvaliteetsemat ravi. Tõepoolest, 26st liikmesriigist 28 oli inimeste peamine põhjus saada ravi, mida nende riigis pole võimalik saada, ehkki kahes riigis tuli see pärast soovi saada kvaliteetsemat ravi.

Riigid, kus inimesed olid piiriülesele tervishoiule kõige enam avatud, elasid pigem väiksemates riikides, näiteks Maltal, Hollandis, Küprosel, Taanis ja Luksemburgis. Kõige vähem olid patsiendid valmis ravile pöörduma Saksamaal, Soomes, Prantsusmaal ja Austrias, samuti Belgias ja Leedus. Ligikaudu 55% küsitletutest ütles, et peamine põhjus, miks nad ei soovi teises riigis ravi saada, oli see, et nad olid rahul omal ravil, samas kui võimalikud keeleprobleemid olid probleemiks enam kui veerandile küsitletutest . Ja pole üllatav, et veidi alla poole eurooplastest leidis, et „mugavam on ravida kodu lähedal”.

reklaam

On kummaline sõnavalik, märgitakse raportis, et "teadmatus ja teadlikkuse nimekirjas ei ole üks peamisi põhjusi, miks ei saanud ravi välismaal täna. Tõepoolest, ainult 21% vastanutest, kes ei soovinud ravi välismaal ütles, et nad ei ole piisavalt informatsiooni kättesaadavuse ja kvaliteedi raviteenuseid välismaal "."

Pange tähele, ning leiavad, et väljend "ainult 21%".

Ühes 28-Liikmesriik, et number "ainult" võrdub rohkem kui 100 miljonit potentsiaalset patsienti, kes ei soovinud ravi välismaal, sest neil on vähene teadlikkus või teadlikkus "piiriülese ravi.

Veidi kaugemale aruandest saame teada, et umbes samal arvul "pole piisavalt teavet raviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi kohta välismaal". Brüsselis asuv Euroopa isikupärastatud meditsiini liit (EAPM) tahaks siinkohal esile tõsta tõsiasja, et 100 miljonit on väga palju inimesi.

Hiljem aruande möönab, et patsientidele ainult tundub, et on osaline teadmised oma õigustest piiriüleses tervishoius, kus on vähem kui 30%, teades, et nad saavad retsepti oma arstilt kasutada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Selle peale, vaid "väike vähemus" teadis kui eelneva loa vajati pöörduvad ravile teises Euroopa Liidu riigis, mille õigusaktid on keerulised ja erinevad liikmesriigiti liikmesriigis.

Alt-line on see, et enamik eurooplasi, kes Paluti ei tunne end hästi informeeritud tüüpi tervishoiu neil on õigus saada hüvitist teises Euroopa Liidu riigis - massiivne 78%. On selge, et on olemas mõned suured lüngad avaliku teadmisi ja kahtlemata hulgas GP liiga.

Tähelepanuväärne on, samas 50% küsitletutest ütlesid, et nad tunnevad informeeritud oma õigust hüvitatakse ravi oma kodumaal, uskumatud 80 +% tunnevad vähem-kui-hästi informeeritud oma õigustest, kui ravitakse teises Euroopa Liidu riigis, kus ainult üks -in-ten kuulnud riiklik kontaktpunkt, mis annab teavet Euroopa Liidu piiriülese tervishoiu.

Kindlasti pole kahtlust, et piiriüleste tervishoiuteenuste osutamine, hüvitamispoliitika ja riiklike tervishoiusüsteemide hõlmatus on väga keeruline asi, kuid ligi neli viiendikku inimestest, kes ei tunne end hästi informeeritud, on kindlasti liiga kõrge. Samal ajal kasutab uuring taas sõna "ainult", et kirjeldada 15% vastanutest, kellel oli probleeme piiriüleste ravikulude hüvitamisega, valdav enamus - 69% - ütlesid, et neil pole olnud probleeme kodus hüvitise saamisega. Eeldatavasti oli kadunud 16% -l vähemalt mingeid raskusi.

Näiteks Maria, 28-aastane Valetta vähivastasja, ütles EAPM-le: "Peale selle, et pean ma välja saama teavet selle kohta, kust muust riigist välja minna, oli mul ka märkimisväärseid probleeme, mida hüvitati. Esmalt ei ole lihtne kodust ravi saata, ja see muudab raskemaks. "

Ja Kopenhaagenis 63-aastane aastane Soome tõi välja, et ta raisata rohkem kui aasta jooksul oma haruldast haigust ravida ja kaotada aega ja elukvaliteeti, sest ma lihtsalt ei teadnud oma valikutest.

EAPM on kindlalt veendunud, et piiriüleste tervishoiuteenuste pakkumine on hädavajalik selleks, et anda kõigile ELi patsientidele, kes seda vajavad ja soovivad, parima võimaliku ravivõimaluse ning et Euroopa Liit peaks omalt poolt liikmelisust julgustama et teavitada patsiente ja neid, kes neid kohtlevad, nende õigustest.

Allianss usub, et pakiline nõue on ka liikmesriikide toetamine tagasimaksmise korra lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks ning vähem bürokraatiaga. Faktid selle kohta, mis piiriüleses tervishoius töötab ja mis mitte, on aruandes - aeg on tegutseda.

 

 

Jagage seda artiklit: